OÜ Loodusmaja lähtub puit- ja palkmajade tootmisel tunnustatud standarditest ja ehitulikust heast tavast.

Palkmaja hea kvaliteedi määravad peale materjali õige valiku veel ka ehituslikud nüansid, milleks on peamiselt nurgaseotiste ja vara tüübid ning teostamise täpsus. Lähtuvalt valitud materjali tüübist, milleks on lafet, ümarpalk või freespalk, on tapi tüübid ja töövõtted erinevad. Üldjuhul kasutame palkmaja ehitamisel nn isenõrguvaid tapi lahendusi, mis tagavad parema ilmastikukindluse.

Lafet - (saetud palk), ümaral palgil on kaks külge maha saetud. Palgi paksus vastavalt kliendi soovile, kuid enim levinud mõõdud on 150 ja 200 mm. Lafetiks saetud palgi puhul kasutame väga ilmastiku kindlat nn „norra tappi". Lafet palgi tüüp ongi enam levinud just Norra stiilis majade puhul, kus on eriline tähelepanu pööratud majade ilmastikukindlusele. Lafetiks saagimisega kõrvaldakase muuhulgas puidu pealmised kihid ning sellest järgi jääv sisemine struktuur (lülipuit) on õigete kaitsmismeetoditega väga pika kestvusega.

Siseseintes on ruumi kokkuhoiu mõttes levinud tapiks nn „kalasabatapp" kuna puudub tapist üleulatuv osa (ca 200mm).

Ümarpalk- looduslik, oksavaba tüükapalk. Aastaringseks elamiseks peab palgi diameeter olema vähemalt 250 mm (saunad ja abihooned diameetriga 180mm). Ümarpalgist ehitusel kasutame nn „ sadultappi". Selle tapi tüübi puhul on tagatud palgi kuivamisest tingitud vajumine mööda tapi küljele tahutud „põske".

Freespruss- valmis tooriku seome nurgast nn „kalasabatapiga". Olenevalt freespalgi tüübist oleme kasutanud ka nn „norra tappi"
Kõikide tappide puhul kasutame parema kvaliteedi saamiseks „tuulelukku", mis tagab tapile parima tuule pidavuse.

Stav-laft - on segu klassikalisest palkmajast ja ökonoomsest puitkarkassmajast. I korrus ehitatakse vertikaalsete massiivsete (treitud, saetud või looduslike) postide vahele sõrestikust ja II korrus looduslikust palgist. Stav-laft majad on väga levinud just Skandinaaviamaades. Sellise maja puhul säilib ilmselgelt käsitöö suunitlus ja traditsioonid, kuid on ükonoomsem nii ehitajale kui ka tellijale.

Tähtis teada!

Palkmaja ehitades tuleb jälgida puidu käitumist kuivamisel. Puidu loomuliku kuivamisega kaasneb kogu palkmaja konstruktsiooni deformeerumine, mis võib ristlõikes, st seina kõrguse suunas, tekitada vajumise 3-6 % ehk siis 30-60 mm 1 meetri kohta. Vajumisega peab eriti täpselt arvestama kandvate konstruktsioonide juures, et vältida hilisemat maja vajumist. Suurim viga, mis tappimisel ja varamisel teheakse, on see, et ei arvastata võimalikke kuivamisi ja vajumisi ning majale tekivad hiljem sisse tuult, vihma ja niiskust läbilaskvad praod.

Palkseinte stabiilsuse tagamiseks kasutatakse salatüübleid, mis seovad palgid omavahel, tüübli augud puuritakse vahemaaga ca 1,5 - 2,5 m.

Keskmine vara palkide vahel peaks olema vähemlt 80 mm lai ja kuni 25 mm kõrge, tagades sellega piisava ruumi soojustuse jaoks. Soojustuseks kasutame naturaalset linavilti, mis ei kogu niiskust ja on väga ilmastikukindel.

Õige tehnoloogia valik sõltub nii maja projektist, valitavast materjalis, elukeskonnast ja kliimast, mistõttu on iga palkmaja eriline ja kordumatu. Koostöös meie arhitektidega valime alati kliendi jaoks parima tehnoloogilise lahenduse, mis toimib nii ajas kui ruumis.